EKS21: Elektritarbimine ja selle muutus elektrilevi võrgus
< < >-< Statistical database
Open all groups and itemsClose all groups and itemsSend link via emailPrintOpen in stand alone windowClose this window
Click to expand Dataset information
Click to collapse Dataset information
Click to expand Last updated
Click to collapse Last updated

11.01.2021

Click to expand Data table information
Click to collapse Data table information
Click to expand Definitions and Methodology
Click to collapse Definitions and Methodology
Click to expand Notes
Click to collapse Notes

Ärikliendi gruppide jaotuse aluseks on liitumispunkti asukoht võrgus ja võrguühenduse läbilaskevõime suurus.

Suuräriklient – liitumispunkt keskpingel (6-35 kV). Sisaldab nii 110kV alajaamas alampinge poolel liitunuid, kui teisi 6-35 kV liitunud. Keskmine tarbimine ligi 1500 MWh aastas (liitumispunkti kohta).

Keskmine äriklient – liitumispunkt madalpingel (0,4 kV), võrguühenduse läbilaskevõime üle 63A. Keskmine tarbimine 200 MWh aastas (liitumispunkti kohta).

Väike äriklient – liitumispunkt madalpingel (0,4 kV) kuni 63A. Keskmine tarbimine 20 MWh aastas.

Arvestitest tarbimiskoguste lugemisega alustatakse pärast keskööd (esmaspäeval). Kui arvestiga ei saada ühendust, siis ebaõnnestunud andmete lugemist korratakse järgmistel päevadel. Seetõttu viimase nädala andmed ei ole täielikud.

15. nädal 2020 oli ühe tööpäeva võrra lühem (suur reede) kui eelmise aasta sama nädal. Keskmine õhutemperatuur oli ligi 2,5 kraadi kõrgem kui eelmise aasta 15. nädalal.

16. nädalal mõjutas äriklientide suuremat tarbimist eelmise aasta samast perioodist 1 tööpäeva võrra pikem tööaeg, madalam välistemperatuur, mis mõjutas eelkõige väiketarbijaid.

17. nädalal 2020 oli välistempertuur ligi 8 kraadi võrra jahedam kui eelmise aasta samal nädalal, mis mõjutas tarbimise kasvu eelkõige väikeäri ja koduklientidel.

18. nädal 2020.a. oli temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne, keskmine temperatuur oli samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama nädalaga.

19. nädal 2020.a. temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne, keskmine temperatuur oli ühe kraadi võrra kõrgem võrreldes eelmise aasta sama nädalaga.

20. nädal 2020: keskmine välistemperatuur oli 5-7 kraadi võrra madalam võrreldes eelmise aasta sama nädalaga, madalama temperatuuri mõju tarbimisele oli ligi +6 GWh (ehk ligi 5%).

21. nädal 2020: kogutarbimine eelmise aastaga samal tasemel; majandusmõju tarbimisele -6%; jätkus jahe periood - keskmine temperatuur oli ligi 7 oC võrra madalam võrreldes eelmise aasta sama nädalaga, madalama temperatuuri mõju tarbimisele ligi 7 GWh (ehk ligi 6%).

22. nädal 2020: temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne, keskmise temperatuuri erinevus ligi 1 oC.

23. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi -6%; kuigi temperatuurid erinesid eelmise aastaga märkimisväärselt (2019.a. oli keskmine temperatuur ligi 21oC, käesoleval aastal 14oC), oli temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne.

24. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 4%; keskmine temperatuur eelmise aastaga samal tasemel.

25. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 2%; nädalate võrdluses temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne.

26. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 8%; tarbimise sellises mahus vähenemine oli tingitud sellest, et seoses pühadega oli eelmisel aastal nädalas 4 tööpäeva, sellel aastal 2,5 tööpäeva.

27. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 3%.

28. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 4%.

29. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 3%.

30.-33.nädal: kogutarbimise langus keskmiselt 2% (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

34.-36. nädal: kogutarbimise langus keskmiselt 2% (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga); augustis kogutarbimine langes 1,8% eelmise aasta augustiga võrreldes, sh ärikliendil oli langus ligi 4%. Kodukliendi tarbimine kasvas ligi 4%.

37.-39. nädal: septembrikuu kahel esimesel nädalal oli elektritarbimine eelmise aastaga samal tasemel.Kahel viimasel nädalal on eelmise aasta sama perioodist soojem suveilm tarbimist vähendanud ligi 5% võrra.

40.-42. nädal: septembrikuu lõpp ja oktoobrikuu esimene pool on välistemperatuuri osas olnud keskmises soojem - tarbimine sellel perioodil on langenud keskmiselt ligi 8% ja enamus tarbimise langusest on tingitud temperatuuri mõjust ja hinnanguliselt ligi 2% osas on tarbimine langenud majanduskeskkonnast tulenevalt.

43.- 45. nädal 2020: kaks viimast nädalat on välistemperatuuri osas olnud keskmisest soojemad - tarbimine sellel perioodil on langenud keskmiselt ligi 7% ja enamus tarbimise langusest on tingitud temperatuuri mõjust.

46.-48. nädal 2020: kaks viimast nädalat on välistemperatuuri osas olnud eelmise aastaga võrreldes 3-4 kraadi soojemad - tarbimine sellel perioodil on langenud 3-8%; 2/3 tarbimise langusest on tingitud temperatuuri mõjust.

49.-51. nädal 2020: detsembri esimeses pooles oli välistemperatuur eelmise aastaga võrreldes 1,5 - 5 kraadi külmem - miinuskraadid kasvatasid tarbimist ligi 3%, detsembri keskel ligi 7%. Tarbimise kasv tulenes täies mahus temperatuuri mõjust. Kui äriklientide tarbimine kolme nädala vaates kokku (koos temperatuuri mõjuga) kasvas minimaalselt, siis koduklientide tarbimise kasv oli ligi 13%.

52.- 53. nädal 2020 - 01.nädal 2021: detsembri teine pool ja jaanuari algus on välistemperatuuri osas olnud eelmise aastaga võrreldes 2 - 6 kraadi külmemad - miinuskraadid kasvatasid tarbimist jõuluajal üle 7%, jaanuarikuu alguses ligi 6 % (võrreldes eelmiste aastate sama perioodidega).

EKS21: Elektritarbimine ja selle muutus elektrilevi võrgusLast updated

11.01.2021

Notes

Ärikliendi gruppide jaotuse aluseks on liitumispunkti asukoht võrgus ja võrguühenduse läbilaskevõime suurus.

Suuräriklient – liitumispunkt keskpingel (6-35 kV). Sisaldab nii 110kV alajaamas alampinge poolel liitunuid, kui teisi 6-35 kV liitunud. Keskmine tarbimine ligi 1500 MWh aastas (liitumispunkti kohta).

Keskmine äriklient – liitumispunkt madalpingel (0,4 kV), võrguühenduse läbilaskevõime üle 63A. Keskmine tarbimine 200 MWh aastas (liitumispunkti kohta).

Väike äriklient – liitumispunkt madalpingel (0,4 kV) kuni 63A. Keskmine tarbimine 20 MWh aastas.

Arvestitest tarbimiskoguste lugemisega alustatakse pärast keskööd (esmaspäeval). Kui arvestiga ei saada ühendust, siis ebaõnnestunud andmete lugemist korratakse järgmistel päevadel. Seetõttu viimase nädala andmed ei ole täielikud.

15. nädal 2020 oli ühe tööpäeva võrra lühem (suur reede) kui eelmise aasta sama nädal. Keskmine õhutemperatuur oli ligi 2,5 kraadi kõrgem kui eelmise aasta 15. nädalal.

16. nädalal mõjutas äriklientide suuremat tarbimist eelmise aasta samast perioodist 1 tööpäeva võrra pikem tööaeg, madalam välistemperatuur, mis mõjutas eelkõige väiketarbijaid.

17. nädalal 2020 oli välistempertuur ligi 8 kraadi võrra jahedam kui eelmise aasta samal nädalal, mis mõjutas tarbimise kasvu eelkõige väikeäri ja koduklientidel.

18. nädal 2020.a. oli temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne, keskmine temperatuur oli samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama nädalaga.

19. nädal 2020.a. temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne, keskmine temperatuur oli ühe kraadi võrra kõrgem võrreldes eelmise aasta sama nädalaga.

20. nädal 2020: keskmine välistemperatuur oli 5-7 kraadi võrra madalam võrreldes eelmise aasta sama nädalaga, madalama temperatuuri mõju tarbimisele oli ligi +6 GWh (ehk ligi 5%).

21. nädal 2020: kogutarbimine eelmise aastaga samal tasemel; majandusmõju tarbimisele -6%; jätkus jahe periood - keskmine temperatuur oli ligi 7 oC võrra madalam võrreldes eelmise aasta sama nädalaga, madalama temperatuuri mõju tarbimisele ligi 7 GWh (ehk ligi 6%).

22. nädal 2020: temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne, keskmise temperatuuri erinevus ligi 1 oC.

23. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi -6%; kuigi temperatuurid erinesid eelmise aastaga märkimisväärselt (2019.a. oli keskmine temperatuur ligi 21oC, käesoleval aastal 14oC), oli temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne.

24. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 4%; keskmine temperatuur eelmise aastaga samal tasemel.

25. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 2%; nädalate võrdluses temperatuuri mõju tarbimisele minimaalne.

26. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 8%; tarbimise sellises mahus vähenemine oli tingitud sellest, et seoses pühadega oli eelmisel aastal nädalas 4 tööpäeva, sellel aastal 2,5 tööpäeva.

27. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 3%.

28. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 4%.

29. nädal 2020: kogutarbimise langus ligi 3%.

30.-33.nädal: kogutarbimise langus keskmiselt 2% (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

34.-36. nädal: kogutarbimise langus keskmiselt 2% (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga); augustis kogutarbimine langes 1,8% eelmise aasta augustiga võrreldes, sh ärikliendil oli langus ligi 4%. Kodukliendi tarbimine kasvas ligi 4%.

37.-39. nädal: septembrikuu kahel esimesel nädalal oli elektritarbimine eelmise aastaga samal tasemel.Kahel viimasel nädalal on eelmise aasta sama perioodist soojem suveilm tarbimist vähendanud ligi 5% võrra.

40.-42. nädal: septembrikuu lõpp ja oktoobrikuu esimene pool on välistemperatuuri osas olnud keskmises soojem - tarbimine sellel perioodil on langenud keskmiselt ligi 8% ja enamus tarbimise langusest on tingitud temperatuuri mõjust ja hinnanguliselt ligi 2% osas on tarbimine langenud majanduskeskkonnast tulenevalt.

43.- 45. nädal 2020: kaks viimast nädalat on välistemperatuuri osas olnud keskmisest soojemad - tarbimine sellel perioodil on langenud keskmiselt ligi 7% ja enamus tarbimise langusest on tingitud temperatuuri mõjust.

46.-48. nädal 2020: kaks viimast nädalat on välistemperatuuri osas olnud eelmise aastaga võrreldes 3-4 kraadi soojemad - tarbimine sellel perioodil on langenud 3-8%; 2/3 tarbimise langusest on tingitud temperatuuri mõjust.

49.-51. nädal 2020: detsembri esimeses pooles oli välistemperatuur eelmise aastaga võrreldes 1,5 - 5 kraadi külmem - miinuskraadid kasvatasid tarbimist ligi 3%, detsembri keskel ligi 7%. Tarbimise kasv tulenes täies mahus temperatuuri mõjust. Kui äriklientide tarbimine kolme nädala vaates kokku (koos temperatuuri mõjuga) kasvas minimaalselt, siis koduklientide tarbimise kasv oli ligi 13%.

52.- 53. nädal 2020 - 01.nädal 2021: detsembri teine pool ja jaanuari algus on välistemperatuuri osas olnud eelmise aastaga võrreldes 2 - 6 kraadi külmemad - miinuskraadid kasvatasid tarbimist jõuluajal üle 7%, jaanuarikuu alguses ligi 6 % (võrreldes eelmiste aastate sama perioodidega).

Definitions and MethodologyDefinitions and Methodologyhttp://pub.stat.ee/px-web.2001/I_Databas/Multidomain_statistics/Experimental_statistics/.htm